Postingan

Artificial Intelligence AI

Gambar
  -Saida mak   Artificial Intelligence (AI) ? Artificial Intelligence   ka Intelijensia Artifisial hanesan Teknolojia Komputador ne'ebe permite komputador hodi Prosesa no Analiza dadus automátiku utilija métodus semiautônomos sira hanesan   Machine Learning ,   Neural Network  no métodus sira seluk tan. Nune'e Teknolojia AI halo komputador bele estuda tuir dadus ne'ebe ita fo no sei kria Modelu (Model) ne'ebe sei uja hodi halo Analije, Identifika Padraun sira no foti Desijaun Automatiku.  AI bele sai hanesan mos Kakutak ba Sistema ida nian hodi foti desijaun ne'ebe los liu duke ita ema. Hanesan iha Machine Learning, komputador bele estuda rasik ho algoritmu ne'ebe mak ita define antes hodi bele hetan Regra no Padraun sira husi dadus ne'ebe ita fo. AI mos utilija ba aplikasaun oioin hanesan Asistente Virtual, sistema inteligente sira atu halo deteksaun fraude, sistema klasifikasaun sira, no sira seluk tan. AI mós iha potensial atu ha...

saida mak Database?

Gambar
Exprisaun/Istilah 'database' ilmuhan  barak maka halo definisaun. maibe tuir ita atu buka no'o hatene saida mak naran database, funsaun database/halibur data, ho'o lian bahasa "kumpulan data", Ezemplu Libru, Nomeru Telefone, Registrasaun Funsionariu Publiku no'o seluk-seluk, Nomos funsaun database definisaun hanesan halibur data ne'ebe teritegrasi no'o halo tuir data ne'ebe mak halo ona manipulasaun, hodi nune'e bele foti no'o buka bele hetan lalais data ne'ebe ita persiza iha area office nian. Database iha mos nia  istruktura mak hanesan tuir mai ne'e : -Tabela Tabela funsaun hanesan database ne'ebe halo klasifikasaun tuir regulamentu data nian nomos rai/save iha tabela database tuir orario data nian. Nomos definisaun seluk hateten, halibur data liu husi tabela. Tabela ne'e funsaun hanesan  (Entitas), "kolom & Baris". iha mundu ne'e tuir teoria ne'ebe husi ema ilmuhan sira nia hateten katak, "...

INTERNET

Gambar
  Saida mak internet? Internet ne’e sigla husi Interconection Network signifika rede ida ne’ebe halo koneksaun ho varios user (ema barak). Internet: ne’e jaringan global, ne’ebe ema hotu iha mundu bele assesu. Antonimu husi jaringan global ne’e mak jaringan privat, exemplu ita la presija atu login mak ita foin bele asesu rede ida neba. Funsaun husi internet: Internet hanesan rede ida ne’ebe iha funsaun barak ezemplu: atu halo konekssaun husi sasan elektroniku ida ba sasan elektroniku seluk, rede komunikasaun ida ne’e mak sei halo transferensia ba dadus ho lo no lais liu husi frekuensia ruma. Tipo husi internet Tipo husi internet tuir nia jankauang mak tuir mai ne’e: LAN (Local Area Network); PAN (Personal Area Network); MAN (Metropolitan Area Network) no WAN (Wide Area Network). Oinsa halo transmisaun ba dadus liu husi internet? Atu halo transmisaun dadus husi internet ne’e liu husi media oi-oin mak hanesan tuir mai ne’e: Rede utiliza fiu; Dial uo PSTN (Publ...

Saida mak Sistema Opersaun?

Gambar
Iha buat barak iha mundu ida ne’e kuaze hotu-hotu uza hotu kedas sira nia sistema operasaun atu ne’e makina saida deit sempre iha nia sistema operasaun idak-idak lahanesan ho sira seluk tuir nia objetivu no nesesidade rasik. Entaun saida mak sistema operasaun ne’e? Iha ne’e ita bele intrepeta sistema operasaun mak halo ligasaun entre user makina ne’e ho hardware husi makina ne’e rasik. Mai ita kolia liu kona ba sistema operasaun komputador nian. Ita halo komparasaun ituan, antes sistema operasaun ne’e eziste ema so uza deit komputador ho rede analog ho rede digital, maibe tamba cresimentu siensia teknologia loron ohin iha sistema operasaun oi-oin ho sira nia arroxeado idak-idak nian. Iha ne’e ita iha koñesementu konaba sistema operasaun mak jere recursu hotu iha sistema komputador no fornese servisu oi-oin no sistema call ba user, ne’ebe fasilita no halo konfortable ba user kona ba sistema komputador ne’e rasik. Ne’ebe sistema operasaun ne’e hanesan halo interaksaun entre ema ho ma...

Processor

Gambar
Processor Mak IC ida nebe kontrola buat hotu nebe lao iha sistema komputador no uza hodi sai sentru ba analizasaun no halao servisu ida. No nia funsaun engeralmente atu prosesu dadus nebe simu husi input hanesan mos nia naran katak prosesor i depois sei fo sai fali nudar output. No prosesor nee la bele servisu mesak maibe nia sei presija servisu hamutuk ho hardisk no ram. Iha prosessaun dadus bele prossesa ho lalais no kleur depende ba velosidade husi prosessor nee Prosesor iha nia elementu mak ita sei kolia iha kraik: Control Unit Mak komponente primeiro husi prosessor/cpu computer nee rasik. Funsaun husi kontrol unit mak atur programa ida lao no funsaun prinsipal husi komponente ida nee mak atu foti instruksaun sira husi memory prinsipal no halo eskolhamentu ba instruksaun refere.  Rezultadu husi eskolhamentu nee depois sei lori husi Control Unit ba memory prinsipal atu rai too dadus prontu atu fo sai, ou ho liafuan seluk Control Unit hanesan sinkronizasaun entre komponente hodi ...

Esperansa ba Siensia Teknologia iha rai doben TL

Gambar
Teknologia iha TL krese ba beibeik, eskola barak mak loke departementu kona ba siensia teknologia no iha lisensatura barak mak espalha iha TL. Nudar siensia ida nebe estuda kona ba teknologia nee hau sente siensia ida nee importante tebes tamba agora dadauk ita moris iha era globalizasaun nia laran no teknologia nee sempre iha mudansa iha oras ba oras laiha ema ida espera katak buat hotu iha mudansa nebe boot no mudansa ba bebeik. Ita halo komparasaun ituan kona ba kresimentu teknologia: uluk atu tein uza ahi, kalan presija lilin nsst... maibe agora buat hotu digital, laiha tan ona ahi suar tun sae, kalan la buka tun sae lilin nee ezemplu simples kona ba kresimentu teknologia iha ita nia rain. Teknologia sira foin mak iha ita nia rai laran, iha mundu global teknologia iha papel importante ba ema hotu iha mundu tamba buat hotu uza hotu teknologia ezemplu: listrik, be'e presija teknologia atu dada mai, hahan sira mos uza hotu teknologia, nsst... ita hare husi aspetu sira nee teknolog...

SISTEMA INFORMASAUN

Gambar
    M undo ohin loron iha era globalizasaun nia laran no ita envolve iha laran. Ita la moris ona iha era manual ka buat hotu presija kaer ho liman ka lao tun sae iha loron manas nia laran exemplo atu pesan hahan, hola pulsa, registu buat ruma. La hanesan iha tempu hirak liu ba kotuk buat hotu presija halo ho manual ezemplu: atu hola hahan presija lao ba warung, keos, loja no fatin sira ne’ebe faan hahan ba mak foin ita bele hola. Liu husi ema ida-idak nia hanoin dezenvolve buat Barak no bele fasilita ita atu halo buat Barak hanesan agora ita hakarak hola buat ruma tuur deit iha uma pesan ema bele antar mai to’o iha uma no lapresija ita atu lao tan iha loron manas nia laran ou rejistu buat ruma hanesan vaga ruma ita bele prense deit formulario liu husi website iha deit ita nia uma no sei iha aplikasaun barak neebe mak fasilita ita iha parte oi-oin. Iha aplikasaun sira ne’e hotu iha nia xave ida ne’ebe ita presija ne’e mak informasaun.      Informasaun refere ...